Õpetajate töövarjutamine

Vastuvõttev partner:  INSTITUT TORRENT DE LES BRUIXES, SANTA COLOMA DE GRAMENET, Hispaania https://agora.xtec.cat/iestorrent/

Õpirände toimumise aeg: 23.-27. oktoober 2023

Grupi suurus: koolijuht, õppejuht ja 4 õpetajat

Õpirände eesmärk: Õpetajate oskus kavandada ja läbi viia erinevaid aineid lõimivat projektõpet

Õpiväljundid: 
Õpirände lõpuks on osalejad saavutanud järgmised õpiväljundid: 
1) tunnevad projektõppe metoodikat; 
2) oskavad kavandada projektõpet kogu kooli õppekorraldust arvesse võttes (teevad ettepanekuid õppekorralduse muutmiseks või täiustamiseks); 
3) oskavad kavandada, ellu viia ja tagasisidestada (lõimingu)projekti koos kolleegidega. 

Kokkuvõte

Oktoobri koolivaheajal osalesid kooli juhtkonnaliikmed ja 4 õpetajat Erasmus+ projekti "Meisterlike õppijate arenguprogramm" raames töövarjutusel Hispaanias, Barcelona külje all asuva linna Coloma De Gramenet koolis Institut Torrent de Les Bruixes.

Vastuvõttev kool oli meie mõistes piirkondlik üldhariduskool, kus õppis ca 600 11-17 a vanust last kohalikus katalaani keeles.

Esimesel päeval tutvustas meie vastuvõtja Emma Escamilla Luna meile kooli, projektõppe korraldamise põhimõtteid, kooli Erasmus+ projekte, rääkis oma kooli väljakutsetest ja probleemidest, aga ka kogukonna panusest kooli arengusse. Meie jaoks oli kooli keskkond üpris askeetlik. Mürasummutavaid pindu ja vahendeid kooliruumides ei olnud ja seetõttu oli koolikeskkond võrreldes meie kooliga oluliselt lärmakam. Samas oli kohaliku omavalitsuse haridusosakond ja kooli juhtkond üheskoos otsustanud, et õpikute ning töövihikute asemel panustatakse iga õpilase jaoks tahvelarvutisse ja see antakse õpilasele neljaks kooliaastaks. Seega kogu õppimine toimub digitaalses keskkonnas, kusjuures õpetajad koostavad ise õppematerjalid ja jagavad neid õpilastega.

Projektõpet hakati koolis rakendama eesmärgiga arendada õpilaste sotsiaalseid oskusi ja üldpädevusi. Vastuvõtvas koolis on igal nn keskastme klassil (6.-9. klass) nädalas 6 projektõppe tundi. Igal 5-nädalasel perioodil on uus/erinev projekt, mida juhendavad 2 õpetajat, tunnis koos klassiga on nad vaheldumisi (kumbki 3 tundi). Õpetajad saavad ise valida nii projekti teema kui projektis osaleva partnerõpetaja.

Õpikutest ja töövihikutest (ka printimisest) loobumine ja digitaalsete vahendite suurem kasutamine annab projektõppe korraldamisel õpetajate jaoks parema ülevaate nii projekti käigust kui tulemustest. Kuna tegemist oli mitmekultuurilisest keskkonnast tulnud õpilastega, siis nägime projektõppes ka individuaalse ja grupitöö suuremat osakaalu, personaliseerimist ja tunni diferentseerimist vastavalt õpilase teadmistele ja oskustele.

Kõigis klassides olid puutetundlikud ekraanid, suurem osa õppimisest käib koolis ja koju antakse õppimist minimaalselt. Hindamisel kasutati valdavalt kujundavat hindamist, st et õpilastele antakse kogu õppimise protsessi jooksul pidevalt tagasisidet. Põhikooli lõpus ei ole lõpueksameid, küll on eksamid kutseõppeasutusse sisse astumiseks. Sinna on aga konkurss, nii et osa õpilasi tulevad kooli tagasi ja jätkavad samas koolis 2 aastat keskhariduse omandamiseni.

Õppetunnid on 55 minutit pikad ja enamasti paaristunnina. Nii et kui on üksik 55-minutiline tund, siis tunni lõpus peab kohe järgmises klassis järgmiseks tunniks kohal olema, st ilma vaheajata. Meie jaoks uudsena oli tunniplaanis eraldi tund lugemiseks.

Õpilaste toitlustamiseks on koolis puhvet, kus õpilased saavad jooki ja pirukaid-pitsat osta. Koolilõunat ei ole ja selleks ei ole ka päevakavas aega ette nähtud.

Töövarjutuse ajal olime paarikaupa erinevate klasside projektõppe ja vahest ka tavalistes tundides. Loengu-vormi kohtasime tunnivaatlustel vähe, tavapärane oli koostöövorm (rühmatööd, õpilased tõstsid alati tunni alguses lauad kokku, ka individuaalset tööd tehti rühmas, võimalusega kaaslastelt abi paluda ja neile abi pakkuda, samuti arutleda).

Meie neli töövarjupäeva lõppesid koos õpilastega koolipäeva lõpus. Peale seda toimusid tihedad mõttevahetused omavahel, et tundides kogetut jagada, seoseid luua ja mängida ideedega, kuidas vastuvõtva kooli mudelit oma kooli kohandada ning mille kallal ühiselt edasi töötada. Lisaks õpitule ja kogetule tutvusime Barcelona kultuuriväärtustega. Mõned meist jõudsid isegi ooperis ja kontserdil ära käia ning mis veelgi olulisem - õppisime koos hispaania keelt, koos naerma, nalja heitma ja puhkama.

Mõtted panid kirja Sirje Ellermaa ja Maiu Raun 

Kajastus kooli kodulehel ja FB-s

Järeltegevused

Arutasime üheskoos läbi saadud kogemused ja püüdsime seda sobitada meie kooli konteksti. Tegime esmase plaani, kuidas projektõpet võiks/saaks rakendada ja tutvustasime nii õpirändes kogetut kui projektõppe rakendamise plaani kolleegiumis 31. oktoobril.

Esmaseks sihiks võtsime projektõppe rakendamise veebruarikuus toimuvaks teaduskonverentsiks.